Tähtis külaline vol. 2

Siin me kõik koos külastame Naatsareti kirikut. Pildil on näha oletatavat paika, kus Jeesuse pere elas. Praegu seal samas kirikus toimuvad kaevandused.
See on Galilea järv - siin me sõime veidike võileibu ja mõtlesime selle peale, kuidas Jeesus sellel järvel käis ja tormi sõitles.

Galilea järves oli Jussikesel hästi mõnus sulistada, sest vesi on mage ja üsna soe.

Pärast seda oli kogu Jürgensite pere veel ühe päeva meiega ja siis jäime jälle omapäi ;)

Praegu aga sai suvi juba läbi ja ilmad on vihmased. Vihm on siin maal suur õnnistus, kuna seda ei tule järjest mitu-mitu kuud, nii et me siis naudime :)

Jumal kannab hoolt ka väikeste asjade eest!

Lugu algab sellega, kuidas meie neljapäevane piiblikoolipäev oli just lõppenud ning otsustasime mõnusa ilma tõttu natuke veel vanalinnas ringi jalutada ja uudistada kohti, kus me veel käinud ei ole. Enne kui me oma teekonda alustasime, otsustasime, et peaks midagi kehakinnituseks sööma. Kuna meie kodust kaasatehtud võileivad olid juba lõunavahetunnil ära söödud, tuli Julial idee, et sööks piiblikooli kõrval asuvas kohvikus midagi. Läksime siis uurima, et mida võiks mõistliku eelarvega saada. Hea variant oli köögiviljasupp - me ei olnud Iisraeli tulekust saati suppi söönud ning samas oli see toit ka tervislik. "Okei, me siis võtame ühe supi kahe peale", tuli välja, et piiblikooli tudengitele maksab aga supp 15 seekli asemel hoopis 10 seeklit - väga meeldiv! Kui olime just ühe supi tellimuse esitanud kuulsime äkki kõrvalseisvat keskealist sõbraliku moega meesterahvast ütlevat: "Give them better two - I'll pay for the other soup"! Ta tegi meile ka teise supi välja, et saaksime mõlemad oma suppi süüa. Seepeale lisas ta nagu muuseas: "I was also studying in this bible school some years ago.." ja naeratas mõistvalt. See oli väga meeldiv üllatus. Kui olime oma suppidega lauas alustanud, nägime seda meest taas uksest sisse tulevat. Meie üllatuseks tuli ta otse meie laua juurde ja andis meile 20 seeklit ning lisas: "This is for another lunch. I just felt to do it." Seepeale ta naeratas ja lahkus. Sellest loost nägime, kui väga meie taevane Isa meist hoolib ning kui tähtsad on talle isegi pisiasjad nagu juurviljasupp või meie järgmine lõuna! Ta tõesti kannab meie eest hoolt kõiges ning Tema Sõna on tõde ning tõotused kehtivad! =)

Tähtis külaline

Alates eelmise nädala tespäevast läks meil olemne väga põnevaks, sest meile tuli külla Johannes Jürgens isiklikult! =) Loomulikult olid tal ka vanemad kaasas.. Tema tuli Pühale maale täitsa esimest korda ja esimene päev üllatas teda oma suure palavusega. Kõige esimese asjana tahtsis ta vaadata Vanalinna ning käia Nutumüüri juures. Palvetama sinna Johannes ei jõudnud, sest just sellel ajal tuli tal suur uni peale. Kui ta uuesti ärkas, oli ta juba araablaste kvartalis. Nüüd oleks hea midagi näksida ka.

Õnneks oli tema vanematel sama soov ning ühisel soovil istuti maha Armeenlase restorani ning söödi shwarmat. Johannese imestuseks ei pakutudki talle seda ahvatlevat rooga vaid mingit eestimaist püreed, millest ta loomulikult viisakalt keeldus. Vaikselt hakkas päev õhtusse jõudma ning kuna eelmine öö möödus väga ebamugavalt lennukis, siis oli vaja varem magama minna.

Järmine päev oli hoopiski vihmane. Johannes avas silmad ja tundis ennast väga hästi – sai nii mõnustasti magada! Loomulikult oli ta väga põnevil, sest isegi kohaliku peremehe koer oli vaatamisväärsus omaette. Aga selle asemel et koeraga mängida mindi jälle autosse, võeti tädipoeg Tom ja tema Julia peale ning pärast väikest tiirutamist vihmase Jeruusalemma äärelinnas sõideti kuskile maa-alusesse parklasse. Täiskasvanud meessoost esindajad läksid kuskile ära ja jäeti Johannes naiste seltsi parki jalutama. Tuli välja, et mehed läksid kurvasse muuseumi, mille jaoks oli Johannes veel veidike liiga noor. Pargis oli hea värske – sai natuke tukastada ka.

Pärastlõunal mindi eriti ägedasse kohta – Johannese nimekaimu sünnikohta Ein Keremisse! Seal olid põnevad kirikud ja huvitav kohvik, kuhu ei jõutud veel maha istudagi kui juba toodi kõik nõud, klaasid ja hapikurgid =). Õhtul kutsuti Johannes külla, kuhu ta tohtis oma vanemad ja tädipoja naisega kaasa võtta. Perenaine Galina pakkus Johannesele ülimaitsvat jogurtit ja peremees Heino rääkis põnevaid lugusid oma ülikooli ajast. Pärast oli väga hea koos teistega palvetada.

Neljapäeval sõideti juba päris vara välja. Pikal teekonnal jahedas autos oli Johannese uni eriti magus. Autost välja minnes aga õhkas näkku hästi-väga kuuma õhku! Kogu seltskond jõudis Soolamere äärde. Vot see oli alles puhkus. Vesi oli nii soolane, et jalad pärast sügelesid. Aga see eest väga ilus - palmid ja vesi - ühesõnaga Johannesele väga meeldis. Ta tegi kohalikest piiblikoolikatest pilti ka ;) (tegelt issi hoopiski tegi):

Õnneks oli rannas mageda veega bassein, kus oli ka Jussil võimalik sulistada.

Tagasiteel satuti ummikusse, mis oli Jussile eriti väsitav.


Jätkub...

Mis vahepeal on toimunud?

Ennekõike peame vabandama, et nii kaua pole miskit siia postitanud - aeg läks vahepeal liiga kiiresti. Miks? Sellest natuke edaspidi.

Mis siis vahepeal on toimunud?

Esiteks oleme kolinud oma esimesse kodusse sisse. Saime valmis mööbli ümberpaigutamise, hulga vanakraami minema viskamise ja ulatuslike puhastustöödega. Kappides oli palju riideid - alates paksudest jopedest kuni pluusideni välja, mida me otsustasime vaestele viia (majaomanik oli valmis meid selles aitama). Kui ma (Tom) siis neid erinevaid riietusesemeid kappidest kilekottidesse panin, otsustasin ma, et vaatan igaks juhuks kõik taskud läbi - ehk leiab miskit toredat ka. Ühel hetkel kui ma parajasti ühte õhemat mantlit läbi otsisin, palusin mõttes Jumalat, et ma leiaksin taskust natuke raha. Ei tea kust selline mõte küll pähe tuli, kuid paar sekundit ja... panin oma käe selle mantli välimisse rinnataskusse ja seal sees oli mingi paber. Kui ma selle välja võtsin, siis tuvastasin selle kui 20-seeklise paberraha! See pole küll üüratult palju (1 NIS on ligikaudu 3,2 EEK) kuid oma 64 krooni ikka! See oli lihtsalt eriline usku üles ehitav nali meile - "paluge ja teile antakse"!

Lisaks vanade esemete välja viimisele koristasime ka kogu köögi. Kõige rohkem selleks tegi minu tubli Juliake, kes puhastas kõik kapid, põrandad, lauad ja toidunõud - kõik nägi välja palju uuem. Samuti puhastasime wc ja pesumasina osakonna.

Ühel õhtul toimus meie kodus midagi veidi ebameeldivat ka - nimelt kanalisatsiooniummistus! =)
Ei wc potist, kraanikausist ega dušitrapist ei tahtnud vesi enam alla minna. Esialgu vajus vesi vaikselt ära, kuid hiljem ei tahtnud enam üldse minna. Wc potis tõusis vesi peaaegu ääreni! See oli õudsalt hirmutav elamus muideks, kui näed vett muudkui tõusmas ja tekib hirm, et kohe-kohe tõuseb heitvesi üle poti serva põrandale :D
Kuna ma majapidamisest kanalisatsioonipumpa ei leidnud, helistasin ma majaomanikule, kes tuli peagi asja üle vaatama. Esialgu ei tahtnud ta uskuda, et kõik on nii nagu me rääkisime - tal tuli ikka ise ära proovida! Ta lasi vett peale niikaua kuni kogu wc põrand lainetas, seepeale tuli ta järeldusele - selge, kusagil on ummistus! Õnneks oli ta valmis järgmise päeva hommikul meile appi tulema ja asja korda tegema. Meie õnneks kõik nii toimuski ja koos majaomanikuga kanalisatsiooni uuristades ja läbi pumbates saime oma lahenduse kätte. Nüüd saab jälle vett peale lasta, ilma et wc veepargiks muutuks! Jeee =)

Meie sõber Mihhail tõi meile "KIRBY" tolmuimeja - kosmosetehnoloogia! Aga väga puhtaks teeb ;)


Kapid vajasid puhastamist. Laual on näha väike osa meie köögivarustusest.


Tom elektriku- ja valgusdisaineri tööd tegemas.


Julia puhastas külmkapi uhiuueks! =)
[allmärkus: See ei ole kogu meie söök, oleme vahepeal poes ka käinud ;) ]


Sellise hunniku riideid korjasime kappidest kokku ja saatsime vaestele.

Varsti kirjutame sellest, miks meil siis vahepeal aega kirjutada ei olnud.

Meie esimese korteri leidmise lugu

Ühel pühapäevasel päeval (tuletan meelde, et pühapäev on Iisraelis nädala esimene päev ja ühtlasi ka tööpäev) tuli meile appi korterit otsima sõber piiblikoolist - Mihhail Lebed. Ta on kohalik ning elas varem Haifas, kuid kolis oma perega Jeruusalemma piiblikoolis õppimise ajaks. Jumal pani talle südamesse just meid selles aidata.
Nii alustasimegi järjekordset otsimist internetilehekülgedelt. Pärast mitmetunnist uurimustööd oli meil sõelale jäänud 3 korterit, mida oli võimalik kohe samal päeval vaatama minna. Kuna Mihhailil oli auto, siis oli ta valmis meid kortereid vaatama sõidutama ja meie eest heebrea keeles rääkima.

Esimesena käisime vaatamas korterit Mevasseretis (sama piirkond, kus elasime varem), siis Kiryat Hayovel'is (suhteliselt kaugel Jeruusalemma edelaosas) ning lõpuks Talpiot'is (tööstusrajoon, mis asub umbes 3km kesklinnast, kus on ka kortermaju).

Korter Kiryat Hayovelis:
Kahetoaline, suhteliselt pisike. Olemas kööginurk elutoas, külmkapp ja diivan, üpriski väike magamistuba ning wc. Asub rajoonis, kus on palju maju lähestikku ning hulgaliselt pisikesi kortereid majades. Korteri omanik oli küpsemas eas krõbe tädi, kes oli valmis isegi korterit meile lõpliku otsuse langetamiseks pool tundi kinni hoidma (uudistajate arv oli ühel õhtul päris suur). Siiski ei olnud selle koha suhtes südames rahu ja nii see korter meist sinnapaika jäi.


Korter Talpiot'is:
See korter oli välja reklaamitud kui suurem korter, mis on jagatud kolmeks pisemaks korteriks. Hind ja kesklinna lähedane asukoht olid tõmbenumbriks, kuid tegelikkus oli midagi muud:

Tegelikult ei olnud plaanide teostamine kaugemale jõudnud kui seinte lammutamine. Põrand oli mullane ja täis sodi, seinad puudusid absoluutselt. Küsimus omanikule, et "kus korter on?" andis entusiastliku vastuse, et "paari nädala pärast on valmis, mõned alumiiniumist seinad ja.." Nähes omaniku ebakindlat tõsiseltvõetavust, oli see vastus meie jaoks ammendav =)

Korter Mevasseretis:
See on siis korter, mille me lõpuks valisime - siiamaani pole kahetsenud! See asub ilusas ja logistiliselt mugavas kohas. Pood on 300m kaugusel, bussipeatus 30m kaugusel ja metsik loodus umbes kilomeetri kaugusel. Meie korter asub esimesel korrusel eraldi sissepääsuga õuest. Meil on magamistuba, elutuba, eraldi köök ja duširuum+wc.


Selle korteri leidmisele lisaks toimus ka veel teine ime - me saime kogu korteri mööbli endale osta 500 seekli eest! Mitu diivanit, kolm tugitooli, pisikesi kappe, suur sektsioonkapp, televiisorikapp, gaasipliit ja hulgaliselt toole. Sellega aga asi ei piirdunud, pärast kokkuleppe sõlmimist omanikuga anti meile teada järgmisel päeval, et eelmine üürnik ei tule oma asjadele järele vaid loovutab need meile! Seal oli ju olemas kõik, mis peab ühes majapidamises olema ja rohkemgi veel! Suur hulk erinevaid serviise, mitu komplekti toidunõusid, potid, pannid ja muud toidu valmistamise vahendid, veekeedukann, raadio, föön, tolmuimeja, hulgaliselt küünlaid+küünlajalgu ja erinevaid vaase, mitmeid lambikesi, peegleid, kellasid, majapidamise koristusvahendeid ja pesuaineid, susse, vihmakeepe, soojenduskotte =), tööriistu (haamrid, kruvikeerajad, teibid, noad, käärid jne), linikuid, vaibakesi, käterätikuid, karbikesi, raamidega pildikesi seinadel, iluasjakesi seinakapis ning televiisori! See ei ole tavaline juhtum - see on Jumala arm! =)

Praeguseks hetkeks oleme lõpetamas esmaseid puhastus- ja ümberkorraldustöid ning kohe kolime sisse. Oleme paigutanud mööblit ümber ning korter näeb juba päris hubane välja. Varsti paneme üles uusi pilte värskest elamise väljanägemisest!

Üks tavaline hommik

Enne kui me kirjutame pikemalt, kuidas me leidsime korteri ja kus see asub, kirjeldame piltidega ühte Piiblikooli hommikut. Praegu on meil veel hästi soe, nagu piltidelt näha võib.
Niisiis, kodust me läheme välja umbes kella poole 8 paiku või varem (Iisrael on Eestiga samas ajavööndis)

Lahkumine köögist. Maja ees :). Väike teekond trepist ülesse peatusse. Vaade trepist.














Oodates bussi nr 155 (kl 7:35)

Teel Mevasseretist Jeruusalemma

Järgmises peatuses Bussijaama vastas. (kl 8:10)

Ongi meie buss - nr. 20 (Sellega saame Yaffa värava juurde)

Olemegi kohal. Aleksandri saal Christ Church'i siseõues. Siin toimubki meie Piiblikool. (kl 8:35)


Kuna koolipäeva alguseni on veel mõnikümmend minutit aega, on hea võimalus alustada päevase piiblilugemisnormiga.


Piiblikooli õpilaste Eesti esinduse kolmas liige.


Selline näeb välja meie klassiruum.


Kohti jagub pea 40-le õpilasele.

Hommikupalve ja ülistus (kell 9.00)

Nii kestab meie koolipäev mõnede vaheaegadega kella 13.30-ni

Me leidsime endale korteri!

Meil on nüüd meie esimene kodu!

Nüüd jätame teid aga uudishimulikeks mõneks ajaks ;)

Korteri otsinguil

Eile kogu pärastlõuna ja õhtu tegelesime korteri otsimisega. Õigemini läksime parki, istusime maha ja hakkasime läbi helistama kõiki telefoninumbreid, mis olid meil netist kokku otsitud. Suhtlemine korteriomanikega on üsnagi vaevaline, sest tuleb rääkida väga lihtsas inglise keeles, samas aga aru saada tänavate nimetustest jne. Jeruusalemma kaart hakkab juba selgemaks saama ja ka rajoonide nimetused meelde jääma. Päris pika töö tulemusena leppisime ühe omanikuga kokku, et tuleme õhtupoole vaatama. Õnneks ei olnud see väga kaugel ja läksime juba varakult seda maja ja tänavat otsima. Korter asub väga ilusas Saksa Kvartalis, kus on võrreldes nii mõnegi teise rajooniga palju puhtam ja poodide ning kohvikute hinnad madalamad kui kesklinnas. Leidsime maja ka ülesse. Korter asub korterimaja esimesel korrusel sissepääsuga otse õuest. Seal oli 1 väike magamistuba ja köögimoodi esik. Kokku 22 ruutu. Kõik vajalik on olemas ja talvel oleks kerge kütta - väike radikas kütaks ruumi kiiresti soojaks. Hind on küll kõrge sellise väikse korteri eest, aga asukoht on väga hea - ja koolis oleks lähedal käia. Üks probleem on veel - alla aasta ei taheta välja üürida. No mis seal ikka.. Tuleb vist veel otsida :)

Rohelus otse Vanalinna lähedal

Otse Vanalinna Jaffa Gate'i lähedal on suured teed, kus on hull liiklus - pidev signaalitamine, kihutamine, ummikud. Kui aga veidike eemale minna, siis oled otsekui paradiisis - ilusad pargid, purskaevud, lilled. Kuna meie kool asub kohe Jaffa värava juures, siis on pärast kooli hea võimalus sinna jalutama minna. Lihtsalt mõned pildid sellest: See park on kingitud Jeruusalemmale ameeriklaste poolt


Taga on näha linnamüüri ja vasakul pool Jaffa Väravat

Soolamere ääres!

Eile, kuna meil oli pühade tõttu vaba päev, saime käia Soolamere (Surnumere - The Dead Sea) ääres Alberti pere ja tema vanematega. See on maailma kõige madalam maismaa koht, kus on aastaringselt palav, kuna mägede tõttu tekib eriline kliima. Isegi kui Jeruusalemmas on ainult 8 kraadi sooja (mis on kohalik talv) siis Surnumere ääres on ikka 25 ja enamasti paistab päike. Talvel küll see loojub juba kella 3 paiku, aga hommikul saab ikkagi vees olla. Seal rannas kus meie käisime on ka kuumavee allika bassein, kus vesi on lausa kuum, aga siiski väga soolane. Teisel pool merd on näha Jordaania mägesid, mida seekord oli eriti selgelt näha.

Kirjutasin ravimudaga "Tom" peegelpildis, mõtlesin, et fotokas pildistab nagu peeglis on näha :D


Need, kes on seal käinud teavad, et vesi on nii soolane, et sa lihtsalt hõljudki veepinnal. Õigetpidi ujuda ei ole peaaegu võimalik ja ei tohigi, sest kui see silma läheb, siis võib olla väga ai-ai-ai :P
Kui sa ei teadnud, et sul on naha peal kuskil mõni väike haav, siis vees saab kohe teada ;)
Ühesõnaga vapustav oli. Pärast seda käisime söömas väga ilusas linnakeses nimega Petra:

Retk loodusesse

Iisrael on lihtsalt nii imekaunis maa! Oleme juba saanud mõned korrad käia looduses. Kohe meie praeguse elukoha lähedal on üks hästi ilus org, kust läheb läbi matkarada. Tee peal on koopad. Ja mõnes kohas nagu džungel. Siis, kui olime üsna oru põhja jõudnud, siis nägime, et kiireim viis ülesse saada, ei ole mitta tagasi matkarada pidi minna, mis lookles diagonaalis mööda mäe serva, vaid otse ülesse ronida läbi okastaimede ja üle kiviterrasside. Üks selline terrass on siin. Nii saigi see minu esimeseks mägironimismatkaks :) /julia/