Tähtis külaline

Alates eelmise nädala tespäevast läks meil olemne väga põnevaks, sest meile tuli külla Johannes Jürgens isiklikult! =) Loomulikult olid tal ka vanemad kaasas.. Tema tuli Pühale maale täitsa esimest korda ja esimene päev üllatas teda oma suure palavusega. Kõige esimese asjana tahtsis ta vaadata Vanalinna ning käia Nutumüüri juures. Palvetama sinna Johannes ei jõudnud, sest just sellel ajal tuli tal suur uni peale. Kui ta uuesti ärkas, oli ta juba araablaste kvartalis. Nüüd oleks hea midagi näksida ka.

Õnneks oli tema vanematel sama soov ning ühisel soovil istuti maha Armeenlase restorani ning söödi shwarmat. Johannese imestuseks ei pakutudki talle seda ahvatlevat rooga vaid mingit eestimaist püreed, millest ta loomulikult viisakalt keeldus. Vaikselt hakkas päev õhtusse jõudma ning kuna eelmine öö möödus väga ebamugavalt lennukis, siis oli vaja varem magama minna.

Järmine päev oli hoopiski vihmane. Johannes avas silmad ja tundis ennast väga hästi – sai nii mõnustasti magada! Loomulikult oli ta väga põnevil, sest isegi kohaliku peremehe koer oli vaatamisväärsus omaette. Aga selle asemel et koeraga mängida mindi jälle autosse, võeti tädipoeg Tom ja tema Julia peale ning pärast väikest tiirutamist vihmase Jeruusalemma äärelinnas sõideti kuskile maa-alusesse parklasse. Täiskasvanud meessoost esindajad läksid kuskile ära ja jäeti Johannes naiste seltsi parki jalutama. Tuli välja, et mehed läksid kurvasse muuseumi, mille jaoks oli Johannes veel veidike liiga noor. Pargis oli hea värske – sai natuke tukastada ka.

Pärastlõunal mindi eriti ägedasse kohta – Johannese nimekaimu sünnikohta Ein Keremisse! Seal olid põnevad kirikud ja huvitav kohvik, kuhu ei jõutud veel maha istudagi kui juba toodi kõik nõud, klaasid ja hapikurgid =). Õhtul kutsuti Johannes külla, kuhu ta tohtis oma vanemad ja tädipoja naisega kaasa võtta. Perenaine Galina pakkus Johannesele ülimaitsvat jogurtit ja peremees Heino rääkis põnevaid lugusid oma ülikooli ajast. Pärast oli väga hea koos teistega palvetada.

Neljapäeval sõideti juba päris vara välja. Pikal teekonnal jahedas autos oli Johannese uni eriti magus. Autost välja minnes aga õhkas näkku hästi-väga kuuma õhku! Kogu seltskond jõudis Soolamere äärde. Vot see oli alles puhkus. Vesi oli nii soolane, et jalad pärast sügelesid. Aga see eest väga ilus - palmid ja vesi - ühesõnaga Johannesele väga meeldis. Ta tegi kohalikest piiblikoolikatest pilti ka ;) (tegelt issi hoopiski tegi):

Õnneks oli rannas mageda veega bassein, kus oli ka Jussil võimalik sulistada.

Tagasiteel satuti ummikusse, mis oli Jussile eriti väsitav.


Jätkub...