Hehhee, me oleme juba alates pühapäevast (21-detsembrist) kodumaal tagasi - meil on jõuluvaheaeg ;)
Tagasi Iisraeli lendame ilmselt 6. jaanuaril, seega võtke kindlasti meiega ühendust, kui soovite meiega kohtuda.
Tore on tagasi Eestis olla!
Pisike salakoht, kust võib leida erilisi ülestähendusi Tomi ja Julia kooselu seiklustest ja tegemistest.
esmaspäev, 22. detsember 2008
pühapäev, 14. detsember 2008
Läki Petlemma, asja uurima..
Jõulud on lähenemas ja kuna Jeesuse sünd on väga tihedalt seotud ühe konkreetse Iisraeli linnaga, siis oli väga põnev see ära näha. Juhtus veel nimelt selline lugu, et üks meie tuttav võttis endale kindla eesmärgi seda linnakest külastada ning kutsus meid kaasa.
Petlemm - ("BetLehem" - tõlkes: leivakoda) asub praktiliselt Jeruusalemma lõunakülje all. Ametlikult on linnadevaheline kaugus umbes 7km, tegelikkuses see praktiliselt puudub.
Esmapilt linnale lähenedes on hirmuäratav - linna eraldab umbes 5m kõrgune betoonmüür ja iga natukese maa tagant on näha kontroll- ja valvepunkte, mitmel pool on näha relvastatud Iisraeli sõdureid. Enne linna sisenemise kontrollpunkti seisab suur silt "NO ENTRANCE FOR ISRAELI CITIZENS!" - seega linna pääsevad vaid välismaa turistid ja kohalikud. Asi on selles, et Betlehem kuulub Palestiina autonoomia alasse, mis on konfliktide vältimiseks Iisraeli poolt eraldatud valvestatud müüriga, et hoida kohalikke oma aladel ja mitte lasta probleemide tekitamiseks ka Iisraeli kodanikke sisse.
Õnneks ei olnud meil kui EU kodanikel erilisi probleeme kontrollpunkti läbimisega ning peagi parkisime auto piiri lähedasse parklasse ja istusime juba varem ette tellitud taksosse. Taksojuht oli noor 20-ndates eluaastates positiivse ellusuhtumisega araabia noormees - religioonilt kristlane! Kusjuures Petlemmas on väidetavalt 50% elanikkonnast araabia kristlased ning ülejäänud moslemid, taksojuhi sõnul eksisteerivad nad koos rahumeelselt.
Meie ekskursioon algas kohaga, kus väidetakse olevat põld, kus karjased väljal Inglit kohtasid. Sinna oli ehitatud ka väike kabel ja mõned turistide grupid osalesid kohapeal missal, kus lauldi jõululaule.
Edasi läksime kõrbesse, kus on väga vana mungaklooster, mis on sajandeid keset kõrbe tegutsenud ja palverändureid vastu võtnud. Teel sinna seisis tee ääres väikene laps, kelle juures taksojuht peatas ja talle rõõmustuseks mõned mündid andis. Seepeale jooksis välja terve trobikond lapsi, kes koheselt takso ümber piirasid ja igast aknast raha nõudma hakkasid, mingil moel ja mõnede müntide abil suutis taksojuht sealt vehkat teha. Loomulikult ei lõpenud sellega veel laste lootus rikkamaks saada, nimelt kui mõni kilomeeter eemal pisikese pildistamispeatuse tegime jooksid lapsed eemalolevast külast taksoni, et jälle raha lunida - vot need lapsed olid vintsked sellikesed! =)
Kuna taksojuht oli väga sõbralik, jutukas ja külalislahke, rääkis ta meile ka oma elust, tööst ja isegi oma emast. Et me ka tema vastu sõbralikud olime, tahtis ta meid enda juurde külla kutsuda teed jooma! Justnimelt, mitte lisatasu eest vaid puhtast külalislahkusest. Kultuurielamuse saamiseks olime me loomulikult nõus ja nii saabusimegi pisikesse külakesse, kus taksojuht elas. Ta tutvustas meile oma ema, kes parasjagu õues väikesel raudahjul süüa vaaritas, ja isa, kes elas kõrvalmajas. Nende peres oli olnud 14 last ja taksojuht oli üks noorimatest. Meid kutsuti sisse ja meid ootas ees üllatavalt meeldiv interjöör. Puhtad valged seinad, ilusad diivanid jne, samuti pakuti meile kohe kohalikku teed ja kohvi ning räägiti oma perest ja elust. Külalislahkus on sealmaal asi, millest tuleks eeskuju võtta!
Lõpuks jõudsime me ilmselt kõige tähtsamasse kohta - Jeesuse sünnikirikusse. Kirik on ehitatud mäe tippu ja väidetavalt kohale, kus Jeesus sündis. Väliselt ei meenutanud kirik meie mõistes sakraalehitist, pigem nägi see välja nagu mingi kindluse müür. Sisse pääses madalast uksest ja sisemus oli täidetud lõhnarohtude aroomi ja erinevate kaunistustega. Altari all oli tunnel, kus asus väidetavalt Jeesuse sünnikoht. Meie sinnajõudmise ajal oli see rohkesti rahvast täis ja tagasituleku ajal ootas umbes paarsada inimest järjekorras, et sinna sisse pääseda.
Enne ekskursiooni lõppu käisime veel läbi ka Jeesuse imetamise nunnakloostrist ;).
Huvitav on see, et peaaegu iga Jeesusega seonduva sündmuse kohta on mõnda kohta ehitatud kas klooster, kabel või kirik.
Petlemm - ("BetLehem" - tõlkes: leivakoda) asub praktiliselt Jeruusalemma lõunakülje all. Ametlikult on linnadevaheline kaugus umbes 7km, tegelikkuses see praktiliselt puudub.
Esmapilt linnale lähenedes on hirmuäratav - linna eraldab umbes 5m kõrgune betoonmüür ja iga natukese maa tagant on näha kontroll- ja valvepunkte, mitmel pool on näha relvastatud Iisraeli sõdureid. Enne linna sisenemise kontrollpunkti seisab suur silt "NO ENTRANCE FOR ISRAELI CITIZENS!" - seega linna pääsevad vaid välismaa turistid ja kohalikud. Asi on selles, et Betlehem kuulub Palestiina autonoomia alasse, mis on konfliktide vältimiseks Iisraeli poolt eraldatud valvestatud müüriga, et hoida kohalikke oma aladel ja mitte lasta probleemide tekitamiseks ka Iisraeli kodanikke sisse.
Õnneks ei olnud meil kui EU kodanikel erilisi probleeme kontrollpunkti läbimisega ning peagi parkisime auto piiri lähedasse parklasse ja istusime juba varem ette tellitud taksosse. Taksojuht oli noor 20-ndates eluaastates positiivse ellusuhtumisega araabia noormees - religioonilt kristlane! Kusjuures Petlemmas on väidetavalt 50% elanikkonnast araabia kristlased ning ülejäänud moslemid, taksojuhi sõnul eksisteerivad nad koos rahumeelselt.
Meie ekskursioon algas kohaga, kus väidetakse olevat põld, kus karjased väljal Inglit kohtasid. Sinna oli ehitatud ka väike kabel ja mõned turistide grupid osalesid kohapeal missal, kus lauldi jõululaule.
Edasi läksime kõrbesse, kus on väga vana mungaklooster, mis on sajandeid keset kõrbe tegutsenud ja palverändureid vastu võtnud. Teel sinna seisis tee ääres väikene laps, kelle juures taksojuht peatas ja talle rõõmustuseks mõned mündid andis. Seepeale jooksis välja terve trobikond lapsi, kes koheselt takso ümber piirasid ja igast aknast raha nõudma hakkasid, mingil moel ja mõnede müntide abil suutis taksojuht sealt vehkat teha. Loomulikult ei lõpenud sellega veel laste lootus rikkamaks saada, nimelt kui mõni kilomeeter eemal pisikese pildistamispeatuse tegime jooksid lapsed eemalolevast külast taksoni, et jälle raha lunida - vot need lapsed olid vintsked sellikesed! =)
Kuna taksojuht oli väga sõbralik, jutukas ja külalislahke, rääkis ta meile ka oma elust, tööst ja isegi oma emast. Et me ka tema vastu sõbralikud olime, tahtis ta meid enda juurde külla kutsuda teed jooma! Justnimelt, mitte lisatasu eest vaid puhtast külalislahkusest. Kultuurielamuse saamiseks olime me loomulikult nõus ja nii saabusimegi pisikesse külakesse, kus taksojuht elas. Ta tutvustas meile oma ema, kes parasjagu õues väikesel raudahjul süüa vaaritas, ja isa, kes elas kõrvalmajas. Nende peres oli olnud 14 last ja taksojuht oli üks noorimatest. Meid kutsuti sisse ja meid ootas ees üllatavalt meeldiv interjöör. Puhtad valged seinad, ilusad diivanid jne, samuti pakuti meile kohe kohalikku teed ja kohvi ning räägiti oma perest ja elust. Külalislahkus on sealmaal asi, millest tuleks eeskuju võtta!
Lõpuks jõudsime me ilmselt kõige tähtsamasse kohta - Jeesuse sünnikirikusse. Kirik on ehitatud mäe tippu ja väidetavalt kohale, kus Jeesus sündis. Väliselt ei meenutanud kirik meie mõistes sakraalehitist, pigem nägi see välja nagu mingi kindluse müür. Sisse pääses madalast uksest ja sisemus oli täidetud lõhnarohtude aroomi ja erinevate kaunistustega. Altari all oli tunnel, kus asus väidetavalt Jeesuse sünnikoht. Meie sinnajõudmise ajal oli see rohkesti rahvast täis ja tagasituleku ajal ootas umbes paarsada inimest järjekorras, et sinna sisse pääseda.
Enne ekskursiooni lõppu käisime veel läbi ka Jeesuse imetamise nunnakloostrist ;).
Huvitav on see, et peaaegu iga Jeesusega seonduva sündmuse kohta on mõnda kohta ehitatud kas klooster, kabel või kirik.
Kallis Leenake, palju õnne sünnipäevaks!
Soovime sulle hästi ilusat aastat koos Jumalaga!
Tom ja Julia
teisipäev, 9. detsember 2008
Haifa
Jumal on õnnistanud meid väga toredate inimestega siin Piiblikoolis.Juba Piiblikooli alguses saime tuttavaks ühe abielupaariga, kes aitasid meil leida korteri ja vormistada kõik vajalik üüriks. Möödunud nädalavahetusel aga võtsid nad meid kaasa Haifasse, kust nad on ise pärit. Nii hea oli jälle sõita kuskile reisile, et näha seda ilusat maad.
Haifa on väga ilus linn, "kaunitar" - on üks variantidest seda tõlkida. See asub lõunapool Jeruusalemmast, Vahemere rannikul. Kahjuks on selle linna tähtsaim vaatamisväärsus Baha'i Aiad. Baha'i religioon sai alguse just selles linnas, kus on ka praegu maetud religiooni rajaja.
Nad usuvad, et jumalat saab kogeda ilusa looduse ja lihtsalt ilu kaudu, nad tunnistavad kõikide religioonide prohveteid ja tegelevad ka mingil määral okultsete asjadega. Keset Haifat mäe peal on nende tempel ja väga hooldatavad aiad selle ümber.
Haifa asub mäe peal ning ülevalt on väga hea vaade merele ja ümbritsevatele linnadele - on näha Akkot, mis asub 40 km kaugusel ja Naatsaretti (päris põnev oleks, kui meil oleks Toomemäelt Jõgevat näha ;) ja ka mõne km kaugusel asuvat Megiddo orgu.
Käisime ka kohalikus koguduses. Tegelikult on neid Haifas mitu - see, kus meie käisime on umbes 100-liikmeline. Neil on suur lastetöö ja olemas ka noortetöö, meesteteenistus ja palju muud. Kui 2006 aastal oli sõda, siis Haifat pommitati araabia aladelt samuti ning palju inimesed sõitsid muudesse linnadesse mõneks ajaks. Pastor aga otsustas, et nad ei jäta ära ühtegi koguduse koosolekut ja palvetavad kaitse pärast. Ja Jumal tõepolest kaitses seda linna - 100st raketist, mis olid lastud Haifa poole, ainult üks tabas elumaja, kusjuures kedagi polnud sees! Halleluuja!
Haifa on väga ilus linn, "kaunitar" - on üks variantidest seda tõlkida. See asub lõunapool Jeruusalemmast, Vahemere rannikul. Kahjuks on selle linna tähtsaim vaatamisväärsus Baha'i Aiad. Baha'i religioon sai alguse just selles linnas, kus on ka praegu maetud religiooni rajaja.
Nad usuvad, et jumalat saab kogeda ilusa looduse ja lihtsalt ilu kaudu, nad tunnistavad kõikide religioonide prohveteid ja tegelevad ka mingil määral okultsete asjadega. Keset Haifat mäe peal on nende tempel ja väga hooldatavad aiad selle ümber.
Haifa asub mäe peal ning ülevalt on väga hea vaade merele ja ümbritsevatele linnadele - on näha Akkot, mis asub 40 km kaugusel ja Naatsaretti (päris põnev oleks, kui meil oleks Toomemäelt Jõgevat näha ;) ja ka mõne km kaugusel asuvat Megiddo orgu.
Käisime ka kohalikus koguduses. Tegelikult on neid Haifas mitu - see, kus meie käisime on umbes 100-liikmeline. Neil on suur lastetöö ja olemas ka noortetöö, meesteteenistus ja palju muud. Kui 2006 aastal oli sõda, siis Haifat pommitati araabia aladelt samuti ning palju inimesed sõitsid muudesse linnadesse mõneks ajaks. Pastor aga otsustas, et nad ei jäta ära ühtegi koguduse koosolekut ja palvetavad kaitse pärast. Ja Jumal tõepolest kaitses seda linna - 100st raketist, mis olid lastud Haifa poole, ainult üks tabas elumaja, kusjuures kedagi polnud sees! Halleluuja!
Tellimine:
Postitused (Atom)